Jahutussüsteemi hooldamine ja ohud jahutusvedelike segamisel

MIDA TEEB JAHUTUSVEDELIK?

Autotööstuses kasutataval jahutusvedelikul on kolm peamist ülesannet. Esiteks: vedelike külmumise vältimine mootoris ja jahutussüsteemis.

Teiseks: sisepõlemismootori ja jahutussüsteemi osade kaitsmine korrosiooni eest.

Ning kolmandaks: tänu eelnevale õli määrimisomaduste säilimise tagamine ja mootori liigse paisumise vältimine kuumenemise tõttu. Sest sisepõlemismootorid põletavad energia ja võimsuse tekitamiseks fossiilseid kütuseid, kuid sellest energiast kulub sõiduki liigutamiseks tegelikult vaid umbes kolmandik. Ülejäänud kaks kolmandikku muutub liigseks soojuseks.

Sellest kahest kolmandikust jõuab umbes 50% heitgaasisüsteemi kaudu atmosfääri, ülejäänud 50% kuumutab mootori osi. Seepärast läheb tarvis vedelikku, mis mootorisse jääva liigse soojuse sealt eemale juhiks. Jahutusvedelik ringleb jahutussüsteemis, kust see radiaatori jahutusribide kaudu atmosfääri hajub.

MIDA JAHUTUSVEDELIK SISALDAB?

Jahutusvedelik valmistatakse reeglina: veest (50%), baasvedelikust (45%) ja lisanditest (5%).

1. VESI

Vesi on soojuse ülekandmisel väga tõhus. Ometi tekitab see potentsiaalseid probleeme: vee külmumistemperatuur on 0 °C ja keemistemperatuur 100 °C, sellel puuduvad määrdeomadused ja see ei paku kaitset korrosiooni eest. Ärge kunagi kasutage jahutussüsteemis tavalist vett. Reeglina sisaldab kraanivesi kloriidi, mis on korrodeerivate omadustega, aga ka kaltsiumi ja magneesiumi, mis võivad sadestuda, põhjustades jahutussüsteemi radiaatorite ja voolikute ummistusi ning potentsiaalselt ka veepumba rikkeid. Seetõttu on sõiduki jahutussüsteemis soovitatav kasutada ainult destilleeritud, demineraliseeritud või deioniseeritud vett.

2. BAASVEDELIK

Baasvedelik koosneb tavaliselt etüleen- või propüleenglükoolist. Glükoolil on head määrdeomadused, mis on eriti kasulik veepumba mehaanilisele tihendile ja termostaatklapile. Kontsentreeritud glükooli külmumistemperatuur on ligikaudu -12 °C ja keemistemperatuur 196 °C. Vee ja glükooli segu suhtes 50/50 alandab lahuse külmumistemperatuuri umbes -37 ° C juurde, samas kui segu keemistemperatuur (umbes +129 °C) on puhta vee omast oluliselt kõrgem. Sõltuvalt kliimast võib kasutada ka segu suhet nagu 40/60, 30/70 ja 35/65. Seejuures peab alati järgima jahutusvedeliku pakendile trükitud tootja soovitusi.

3. LISANDID JA INHIBIITORID

Kasutatakse paljusid erinevaid lisandite pakette ja inhibiitoreid, mille eesmärk on kaitsta mootorit ja jahutussüsteemi korrosiooni, erosiooni, kavitatsiooni ja katlakivi eest. Lisandid aitavad viia jahutusvedeliku lahust happeliselt pH tasemelt leeliselisele tasemele.

Kasutusel on kolm peamist jahutusvedelike tehnoloogia klassi: anorgaaniline (happe) lisanditehnoloogia (I.A.T.), orgaaniline (happe) lisanditehnoloogia (O.A.T.) ja hübriidorgaanilise (happe) lisanditehnoloogia (H.O.A.T.).

I.A.T. Anorgaaniline (happe) lisanditehnoloogia

Soovitatav eluiga: kaks aastat või 30 000 kuni 40 000 miili (48 280 kuni 64 373 kilomeetrit).

Need pole happed, vaid anorgaaniliste hapete soolad, sealhulgas silikaadid, fosfaadid, amiinid ja nitritid.

Tegu on traditsiooniliste korrosiooniinhibiitoritega, mis kaitsevad tõhusalt kõiki metalle ja suudavad tekitada jahutussüsteemi komponentidele kaitsekihi.

O.A.T. Orgaaniline (happe) lisanditehnoloogia:

Soovitatav eluiga: viis aastat või 100 000 miili (160 934 kilomeetrit).

Jällegi pole tegu hapetega, vaid orgaaniliste hapete sooladega, sh karboksülaatide, sebakaatide ja 2-EHAga (2-etüülheksaanhape).

Need korrosiooniinhibiitorid pakuvad spetsiifilist kaitset mustmetallidele ja alumiiniumsulamitele. Ei kaitse kollaseid metalle nagu messing, mille puhul kasutatakse joodetud vuuke. Seega pole O.A.T. ohutu kasutada vanades süsteemides, mis sisaldavad messingit.

H.O.A.T. Hübriidorgaaniline (happe) lisanditehnoloogia:

Soovituslik eluiga: viis kuni kümme aastat või 150 000 miili (241 401 kilomeetrit).

See tehnoloogia on IAT ja OAT kombinatsioon. Jahutussüsteemi pindade nö plaatimiseks kasutatakse anorgaanilisi lisandeid: need moodustavad paksu kaitsekihi, mis aja jooksul kaob. Samuti ei ole need lisandid väga selektiivsed, mis tähendab, et kaetakse kõik pinnad olenemata sellest, mis materjalist need on valmistatud. Orgaanilised lisandid moodustavad õrnade pindadega keemilise sideme, tekitades õhukese, kuid äärmiselt stabiilse kihi kaitset vajavatesse kohtadesse.

HOOLDUSE PARIMAD PÕHIMÕTTED: MILLELE PÖÖRATA TÄHELEPANU

1. ÄRGE SEGAGE ERI TÜÜPI TEHNOLOOGIAGA JAHUTUSVEDELIKKE

Värvi järgi ei saa enam valida

Varem olid levinud rohelised ja sinised jahutusvedelikud ning üldreegel oli asendada roheline uue rohelise ja sinine sinise jahutusvedelikuga. Kuid enam ei pruugi jahutusvedeliku asendamine lihtsalt värvide sobitamisega olla õige. Täna kasutavad jahutusvedelike tootjad paljusid eri värve, kuid need ei tähista sõiduki jahutussüsteemis kasutatavat jahutusvedeliku tehnoloogiat.

Jahutusvedelike segamise tagajärjed

Erineva tehnoloogia ja erineva lisandipaketiga jahutusvedelike segamine võib olla ohtlik. Näitena võib tuua silikaadi ja boraadi kontrastse mõju alumiiniumile:

Jahutusvedelike vale segamine võib põhjustada inhibiitorite ja silikaadi kadu; metalli saastumist; ja korrosiooni teket jahutussüsteemis, mis võib viia komponentide rikkeni. Alumiiniumi kõige levinumad korrosioonivormid on süviste teke ja oksüdeerumine; raua ja terase puhul rooste.

Lisaks võib selline segunemine põhjustada keemilisi reaktsioone. Silikaadid ja fosfaadid eralduvad jahutusvedelikust või „langevad sellest välja“, sadestades jahutussüsteemi geelitaolise aine. See aine võib kahjustada ja blokeerida radiaatoreid, kütteseadmeid, veepumba, mootori veesärgi ja jahutussüsteemi voolikuid. Vaid kahemillimeetrine takistus jahutussüsteemi kitsastes osades tähendab ringluse vähenemist ja selle tagajärjel süsteemi efektiivsuse kuni 40% kadu. Lisaks võib tagajärjeks olla keemiline reaktsioon, millega laguneb glükool ning mis viib korrosioonikaitse kadumiseni.

2. KONTROLLIGE, ET JAHUTUSVEDELIK EI OLEKS MUUTUNUD HAPPELISEKS/ LEELISELISEKS

Jahutusvedeliku eluiga

Kuna autotootjad kasutavad mootori ja jahutussüsteemi osade valmistamisel erinevaid metalle, on jahutusvedeliku tehnoloogia pidanud arenema, et tagada jahutussüsteemi korrektne kaitse. Jahutusvedeliku vananedes kuluvad kaitsvaid inhibiitoreid ära ja „langevad” segust välja. Seega: mida kauem jahutusvedelikku mitte kontrollida, seda suurem on selle happesuse tõenäosus. Kuid happeline jahutusvedelik põhjustab mootori (ja selle metallosade) ning jahutussüsteemi sisepindade erosiooni. Hape reageerib metallpindadega, põhjustades setete teket. Need setted liiguvad ringi ja ladestuvad kogu jahutussüsteemis, takistades jahutusvedeliku ringlust ja põhjustades ülekuumenemist.

Plokikaanetihendi tuvastamata leke

Ühtlasi ei piisa ainult pakendile märgitud jahutusvedeliku eluea jälgimisest. Märgitud eluiga võivad lühendada mitmesugused tegurid, näiteksmärkamata jäänud plokikaanetihendi leke. Sel puhul võivad põlemiskambrist mootori jahutussärki tungida põlemisgaasid, mis segunevad jahutusvedelikuga ja muudavad selle happeliseks. Seetõttu on korralise hoolduse ajal soovitatav kontrollida jahutussüsteemi rõhku, kasutades näiteks Gatesi jahutussüsteemi rõhutestrit 31367.

Halb maandus mootori ja kere vahel

Jahutussüsteemi inhibiitorite enneaegse riknemise või kadumise teine levinud põhjus on mootori ja kere halb maanduspunkt. Halvad maandusühendused võivad põhjustada elektrivoolu liikumise tagasi aku juurde uut teed pidi, näiteks süsteemi jahutusvedeliku kaudu (sellest saab elektrit juhtiv elektrolüüt). Säärase galvaanilise reaktsiooni korral kaovad inhibiitorid jahutusvedeliku lahusest kiiresti ning vedelik muutub happeliseks.

Nähtavad märgid

Jahutussüsteemi galvaanilise reaktsiooni tunnusteks on ebaühtlaselt tumedaks muutunud veepumba sisepinnad. Puudutamisel on need värvunud pinnad kergelt teralised.

Kuid kuna kahjustused ei ole alati silmaga koheselt tuvastatavad, tuleks jahutusvedelikus pinge kontrollimiseks kasutada testrit.

• Kui mootor on normaalsel töötemperatuuril, asetage testri negatiivne (-) ots heale maanduspunktile ja positiivne (+) ots otse jahutusvedelikku radiaatori või paisupaagi ülaosas. Olge ettevaatlik: mootori töötemperatuuril on jahutussüsteemis rõhk.
• Ärge puudutage testri positiivse otsaga ühtki metallpinda (kui neid on läheduses).
• Tõstke mootori pöörded umbes 2000 juurde.
• Kui näit on alla 0,3 voldi, on jahutusvedelik heas seisus.
• Kui näit on 0,3 volti või rohkem, on inhibiitorlisandid kadunud ega kaitse enam jahutussüsteemi.

Jahutusvedeliku happesuse/aluselisuse kontrollimiseks mõõtke pH taset

Jahutusvedeliku pH kontrollimiseks tuleks kasutada kas pH-mõõturit või pH-testribasid. See annab infot lisandipaketi seisukorra kohta. pH näitab vedeliku happelisust või aluselisust.

Jahutusvedeliku pH on tavaliselt vahemikus 8,5 kuni 10,5. Kui pH on liiga madal, on jahutusvedelik muutunud happeliseks ja hakkab ründama nii alumiiniumi kui ka mustmetalle nagu raud ja teras. Kui pH on kõrgem, on jahutusvedelik liiga leeliseline ja ründab värvilisi metalle nagu vask ja alumiinium.

3. KONTROLLI KÜLMUMISPUNKTI

Regulaarselt tuleb kontrollida ka jahutusvedeliku külmumispunkti, kindlasti peaks seda tegema korralistes hooldustes. Hüdromeeter ei ole jahutusvedeliku testimiseks enam lubatud, nüüd kasutatakse selleks refraktomeetrit: Gatesi refraktomeetrit (varuosanumber 91001) saab kasutada nii glükooli kontsentratsiooni testimiseks jahutussüsteemides kui ka pliiakude elektrolüüdi laetuse ja erikaalu mõõtmiseks.

4. JAHUTUSSÜSTEEMI TÄIELIK TÜHJENDAMINE JA TÄITMINE

Jahutussüsteemi remontimisel tuleks:

• Tühjendage täielikult jahutussüsteem, kasutades tööriista Gates Power Clean Flush Tool (varuosanumber 91002).
• Täitke süsteem õige jahutusvedelikuga. Valmistage veega korrektne segu suhtes 50/50 või kasutage eelnevalt valmis segatud korrektset jahutusvedeliku segu.
• Õhutage süsteemi, et see oleks täielikult õhuvaba (moodsad süsteemid võivad korrektseks õhutamiseks vajada diagnostikaseadet).

See on jahutusvedeliku saastumise ja eespool käsitletud probleemide vältimiseks ülioluline. Pidage meeles, et jahutusvedeliku vahetamine on odavam kui jahutussüsteemi komponentide nagu näiteks jahutus- või soojendusradiaatorite vahetamine. Enamiku jahutusvedelike etikettidel on märgitud, et viie või kümne aasta pikkune garanteeritud korrosioonikaitse kehtib ainult siis, kui jahutussüsteem on täielikult tühjendatud ja täidetud.

PUHTA JAHUTUSSÜSTEEMI TÄHTSUS

Kuigi Gates ei tooda jahutusvedelikke, valmistame ja tarnime me jahutussüsteemi komponente, mis võivad vale või saastunud jahutusvedeliku kasutamisel kahjustuda. Seega loetleme lõpetuseks puhta jahutussüsteemi eelised. Puhas jahutusvedelik tagab:

• mootori efektiivsema jahutuse
• mootori kiirema soojenemise
• väiksema kütusekulu
• komponentide pikema eluea
• vähem varuosatagastusi
• tarbija kindlustunde