Kolm asja, mida peaksid kindlasti kevadel autoga tegema

Kevadel alusta suurpuhastusest
Millal autot viimati hooldasid?
Konditsioneeri hooldus

Suvi toob enamikule autodest rohkem kilomeetreid ja pikemaid sõite. Käiakse autoreisidel, suvilas, rannas, niisama sõitmas. On soe, on päike, on puhkused. Auto jaoks suvi nii rõõmus aeg ei ole, sest just suvekuudel läbitakse rohkem kilomeetreid, veetakse autodega rohkem kola ning kuumad ilmad on autole rängemadki kui suur külm.

Erinevalt paljudest kodumajapidamises tavalistest väikevahenditest ei ole auto hooldusvaba ning looderdamine või koonerdamine maksavad aastate möödudes valusalt kätte. Paralleel inimese tervisega on siinkohal täpne: nooruspõlves hoolimatult tõstetud raskused või vale toitumisega rikutud tervis annavad eelkõige tunda vanemas eas.

Tänases loos toome välja kolm tegevust, millele peaks kevadel vähemalt mõtlema ja mille tegemist kaaluma. Siinjuures me eeldame, et rehvid on kõigil juba vahetatud.

Muud peale konditsioneeri täitmise saab ise ka teha, aga kui pole näpuosavust või ei paku DIY ehk isetegemine pinget, siis lase need asjad ära teha spetsialistidel, teenusepakkujaid on allpool toodud tegevuste jaoks sadu!

Esimeste soojade ja päikeseliste ilmadega tasub autost põrandamatid välja tõsta ja sõitjateruumi korralikult tuulutada. Nii saab lahti viimasestki niiskusest, mis talvega tahes tahtmata autosse koguneb.

Kevadel alusta suurpuhastusest

Autode puhastamine ja suur kevadine tuulutamine võib olla lisaks praktilisele kasule ka teraapiline tegevus ja hea ajaviide: Pesu ja sisepuhastus toob kiiresti silmaga nähtava tulemuse ja sellest tulenev rahulolutunne on motiveeriv ka muid asju ette võtma! Päriselt ka!

Kevadine autopesu on oluline, sest hoolas omanik saab nii auto välispinnalt maha viimasedki soolajäägid. Põhikooli keemiatunnist peaks igaüks teadma, millise keemilise reaktsiooni tekitab metallipinnal sool pluss vesi ja kuidas soojus sellele mõjub.

Teisisõnu: auto külge kogunenud talvise libedusetõrje kloriidid panevad auto soojemate ilmadega aktiivselt roostetama ja selle vastu aitab põhjalik pesu.

Eestis ei ole just palju ettevõtteid, mis põhjapesu teenust pakuksid, kuid eriti tähtis oleks ka auto põhi ära pesta. 

Veelgi parem oleks aga auto kõrgemale tõsta ja survepesuga põhi korralikult ära pesta ning soolamuda nurgatagustest välja ajada.

Sisepuhastusega saab lahti jalgadega sõitjateruumi toodud soolajäänustest ning kui autol on mitu komplekti põhjamatte, tuleks nüüd kummimatid talve ootama panna ja hingavamad tekstiilmatid asemele.

Ära kindlasti unusta klaaside sisepindu pesta - talvise niiskusega on klaasidele kogunenud palju mustust.

Pilt 1: Sadevee äravoolu kanalid tuleks kevadel väga põhjalikult puhtaks teha, eriti kui auto pargib tihti puude all. Veekanaleid võiks kontrollida siiski jooksvalt vähemalt kord nädalas! Vaata ka, et tihendid oleksid terved ja omal kohal kinni.

Eriti usinat tähelepanu peaks pöörama tuuleklaasi all, kapoti tagumises servas olevatele veekanalitele. Noki sealt välja kõik lehed, okkad ning vajadusel uhu survepesuriga muld ja tolm.

Vee äravoolukanalite puhastamine on üks olulisemaid liigutusi elektroonika vigade ennetamisel - kui kanalid on umbes hakkab vihmavesi alternatiivset teed maapinna poole otsima ja pahatihti on otsetee läbi sõitjateruumi ja armatuurlaua, mille all ohtralt elektroonikat.

Kevad on ka hea aeg pigipesu tegemiseks ning auto välispinna vahatamiseks: kui talvel ründavad autot kloriidid, siis suvine intensiivne päike ja UV kiirgus pleegitavad värvi üllatavalt kiiresti. Vanematel autodel võib see lausa laki kooruma panna.

Vaha aitab autol kauem puhtana püsida ja kaitseb värvipinda päikese mõjude eest, esteetilistest kasudest rääkimata. Kui eriti autost hoolid, siis võiks auto lasta professionaalil pesta, poleerida ning katta nn keraamilise vahaga, mis kaitseb autot aastaid.

Kui plaanid ise käed külge panna, vaata kindlasti ära alljärgnev video:

Millal autot viimati hooldasid?

Automehaanikud ning autohuvilised räägivad nagu katkised grammofonid üht ja sama juttu: autoesindustes ette nähtud hooldusvälbaga auto hooldamine on autohoolduse miinimumpakett - kes tahab, et auto kaua vastu peaks ja hästi teeniks, vahetab õli vähemalt kord aastas või 10 000 km tagant.

Kui talveks on vaja värsket õli, et mootor paremini käivituks ja suurema kulumise ära hoidmiseks, siis suvine kuumus võib olla autole veelgi suurem väljakutse. Seega, kui auto viimasest hooldusest on möödas omajagu aega, siis kaalu korraliku hoolduse tegemist enne suve või vähemalt vaata kindlasti üle, et kõigi vedelike tase oleks normis.

Eriti ilmekalt näitab hoolduse puudujääke automaatkäigukastide hooldusesse puutuv, kuid ka mootoriõli vahetuse välbad on Eesti kliima ja sõiduolude jaoks tavaliselt liiga pikad.

Mootoriõlil on tohutu pikk rivi ülesandeid, lisaks määrimisele ka mootori seespidiselt puhtana hoidmine, jahutamine ning mida värskem on õli auto mootoris, käigukastis, seda paremini see töötab. Ka kütusekulu on värske õliga madalam.

See sõltub küll paljuski juhist ja autost, aga kohati on värske õliga sõites kütusekulu lausa viiendiku võrra väiksem kui üle 10 000 km töötanud õliga. Ka õlikulu tekib lõviosal autodest just pika vahetusvälbaga, et mitte öelda pika välba tõttu. Õlikulu omakorda tekitab näiteks diiselmootoriga autodel DPF filtrite probleeme.

Pilt 2: Autos olevaid vedelikke tuleks vahetada pigem varem kui hiljem. Nii suvel kui talvel on õlide värskus peamine garantii probleemide ennetamisel. Nii uutel kui vanadel autodel. Uku Tampere

Suvetingimuste mõjust räägib näiteks see, et just kuumalainete ajal võivad kuuma saada ja üles öelda autode akud ning üks populaarne varuosa kuumalaine ajal on kütusepumbad.

Näiteks seni kergelt sirisenud kütusepumba lõplikuks surmaks ei ole vaja muud, kui üle 25 kraadi ulatuvat välistemperatuuri, pikka sõitu ning põlevat kütusetuld. Kui kütusetase on madal, kuumeneb mootorist tagasivoolu kaudu ringlev kütus paagis üles ning ei jahuta enam kütusepumpa.

Nende viimase kahe näite puhul pole küll hooldusega palju teha - autode detailid vananevad ajaga tahes tahtmata. Kuid paagi täis hoidmisega ja hiljemalt kolmandikuni jõudva kütusetasemega uuesti tankimine, aga ka näiteks kütuselisandite kasutamisega annab kütusepumba vahetust omajagu edasi lükata.

Konditsioneeri hooldus

Autode konditsioneerid on üldiselt muretud süsteemid. Reeglina läheb kivitäksetest või parklakõksudest katki konditsioneeri radikas auto ninas. Ülejäänud süsteemiga on probleeme vähem, aga seda ainult siis, kui süsteemi on järjepidevalt hooldatud.

Konditsioneerisüsteem vajab hooldust iga paari-kolme aasta tagant ning üldiselt on sellest kinni pidamisega halvasti ja sellest tulenevalt probleemid konditsioneeridega kah üsna sagedased.

Hooldus tähendab külmaaine ja õli lisamist. Isegi korras ja tervest konditsioneerisüsteemist lekib külmaaine ajaga välja, eriti talvel kui konditsioneeri ei kasutata ja see ei rakendugi madala välistemperatuuri tõttu.

Pilt 3: Konditsioneerisüsteemid võivad talve jooksul tühjeneda. Konditsioneeri täitmine võtab umbes pool tundi ja maksab alla saja euro. Seda võiks teha paari-kolme aasta tagant.

Seega võib kevadel ilmneda halb üllatus, et konditsioneer ei jahutagi enam. Aga üldiselt ei peaks sellist üllatust tulema, kui jooksvalt on konditsioneeri täidetud. Surve langusest süsteemis annab märku vähenenud jahutusvõimsus. See süveneb, kuni lõpuks süsteem enam jahutada ei suudagi.

Näiteks Saare Autexis Kuressaares maksab konditsioneeri hooldus 40 eurot pluss keskmise sõiduauto puhul (külmaaine kogus ca 550g) paarkümmend eurot juurde külmaaine eest.

Esmapilgul võib see ju palju tunduda, kuid unustada ei maksa sedagi, et konditsioneeripumba õlitus toimib ainult siis, kui süsteem on täidetud ja pump töötab. Koos külmaainega lisatakse süsteemi ka törts õli, mis konditsioneeripumpa ja tihendeid hooldab ning süsteemi hermeetilisust hoida aitab. Seega, lisaks hooldamata jätmisele ei mõju hästi ka konditsioneeri üldse mitte kasutamine.

Kui külmaaine kogus on madal, siis uuemate autode nutikad konditsioneeripumbad enam ei rakendu. Vanemates süsteemides rakendub konditsioneeripump ka madala survega, kuid selle jahutusvõimsus on olematu, nagu ka pumba õlitus.

Näiteks selgus hiljuti ühe Renault Thalia vähemalt viis aastat tühjana olnud konditsioneeri täites, et ainult täitmisega autot enam külma puhuma ei saa, sest pump tühjusest ja kasutamatusest otsad andnud. Konditsioneeripumba vahetus on aga nii kallis, et see ületab konkreetse auto turuväärtust.

Loomulikult on lahtiste akendega suvel sõitmisel oma võlu, aga eriti maanteekiirusel tuimaks kohisenud kõrvad või kinniste akendega higistamine panevad tahes tahtmata mõtlema sellele, kui tore oleks töötava konditsioneeriga autos sõita. Kuidas konditsioneeri õigesti kasutada, loe SIIT.

Kokkuvõtteks tuleb aga veelkord rõhutada, et korras autoga on alati hea sõita ja auto korras püsimiseks on vaja seda jooksvalt hooldada ning hoolitseda.

FOTOD: UKU TAMPERE