Hooldus
Kuidas õige süüteküünla abil sõiduki heitkoguseid vähendada
Iga auto vastab selle riigi keskkonnanõuetele, kus see registreeritud on. Tihti vastavad vanemad autod varasema perioodi nõuetele ning on seetõttu vähem keskkonnasõbralikud kui täna toodetavad autod. Täiustatud varuosad, nagu näiteks süüteküünlad, võivad selles osas lahendust pakkuda, kuna need mängivad automootori jõudluses olulist rolli.
Motointegrator
28.10.2022
Süüteküünalde ja sõiduki heitkoguste juures on kaks olulist faktorit. Esiteks kindlustab puhas ja tugev säde hea põlemise – mis tähendab, et neid osi tuleb tihedamini vahetada ningseda saab teha mehaanik korralise hoolduse käigus. Teine võimalus on paigaldada vanematele autodele uued osad, milles kasutatakse tipptasemel tehnoloogiat. Selle tehnoloogia leiate DENSO TT süüteküünalde tootevalikus.
TAUSTAINFO: EURO 6 AUTODE EMISSIOONID
Autotööstus on regulatsioonidele vastamiseks juba mõnda aega töötanud selle kallal, et vähendada sisepõlemismootoriga sõidukite heitkoguseid. Euroopa Liidus kehtestati EURO 1 emissioonistandardid aastal 1992, mis olid esimesed universaalsed standardid uutele sõidukitele. See oli oluline samm, kuigi täna tunduvad EURO 1 nõuded üsna algelised – nagu näiteks katalüsaatori paigalduse nõueja pliivabale bensiinile üleminek.
Sellest ajast on toimunud märkimisväärne areng ning täna kehtib standardite kuues põlvkond – EURO 6. Need hõlmavad mitmeid erinevaid eralduvaid saasteaineid, sealhulgas süsinikmonooksiidi,süsivesinikke, lämmastikoksiide ja tahkeid osakesi, ning eeldatavalt vähendab EURO 6 nõuete järgimine ka auto CO2 heitmeid ja tõstab üldist sõidutõhusust. See on oluline, kuna EL on uute autode jaoks kehtestanud ka uue CO2 heitkoguste sihttaseme 95 g/km, mis vastab kütusekulule4,1 l/100 km bensiiniautodel või 3,6 l/100 km diiselautodel.
Nagu märkasite, põhjustavad või vähendavad heitmeid mitmed auto komponendid ja protsessid, sõltuvalt nende toimimisest. Seetõttu on tööstuse põhitähelepanu suunatud mootoriarendusele, et parandada tõhusust ningtäiustada süüdet ja kütusesüsteeme. Sellepärast on soovitav ka tavahoolduse käigus mootorikomponente vahetades kasutada kaasaegseid täiustatud tehnoloogiaga varuosi, selle asemel, et kasutada autole juba tootmisel paigaldatudoriginaalosi.
Graafik Joonisel 1 näitab peamiste saasteainete ja hapniku muutuvat osakaalu heitgaasides. Sellelt on hästi näha, kuidas ka väikesed muutused õhu ja kütuse vahekorras võivad märkimisväärselt suurendada või vähendada saasteainete hulka. Kui õhu ja kütuse vahekord püsib lambda aknas, saavutatakse erinevate saasteainete vahel mõistlik kompromiss. Kuid see graafik näitab ka, et meie töö pole kaugeltki valmis – uute arendustega mootoritehnoloogias peaksime suutma mõnede koostisosade, eelkõige CO2, heitkoguseid veelgi vähendada.
Joonis 1:
Kuidas mõjutab õhu ja kütuse vahekord saasteainete tasemeid
MILLIST ROLLI MÄNGIVAD DENSO SÜÜTEKÜÜNLAD HEITMETE VÄHENDAMISEL?
Süüteküünlad on bensiini-, CNG- ja LPG-mootorite peamised süütekomponendid, määrates täpselt, kui palju kütust põlemistsüklis ära põletatakse. Vaadates Tabelit 1, näete, et korralikult ajastatud süüde ja “puhas” põlemine“ aitavad vähendada heitmeid ja saasteainete hulka. Järgnev Joonis 2 näitab DENSO Iridium TT saavutatavat CO2 ja süsivesinike emissiooni vähenemist heitgaasis võrreldes hariliku süüteküünlaga standard testsõidukis.
SAASTEAINE | SÜMBOL | MÕJUD | PÕHJUSED |
Süsinikmonoksiid | CO | Osaliselt põlenud kütus, mis võib tungida vereringesse ja seal hapniku asendada. See vähendab vere võimekust hapnikku kehas laiali kanda. | Rikas kütusesegu, kehv süüde (süüteküünla või süütesüsteemi rike), kehv põlemine, vale süüte ajastus |
Süsivesinikud | HC | Põlemata kütus on kantserogeenne ja võib mõjutada rakkude kasvu organismis. Võib teiste saasteainetega reageerides moodustada osooni. | Rikas kütusesegu, kehv süüde (süüteküünla või süütesüsteemi rike), kehv põlemine, vale süüte ajastus |
Lämmastikoksiidid | NOx | Võib põhjustada silmade ja kopsude ärritust ning hingamisraskusi. Osaline sudu ja happevihmade tekkes ning osooni tekkimisel maapinnal. | Tekib lahjade segudega kõrgel põlemistemperatuuril, kus õhus olev lämmastik reageerib hapnikuga |
Süsinikdioksiid | CO2 | Suurenev CO2 kogus atmosfääris püüab kinni rohkem soojust ja aitab kaasa kliima soojenemisele. | Kütuse ja hapniku täieliku põlemise jääkprodukt. |